Maailm on muutunud kaks korda odavamaks. Kriis on vähendanud maailma heaolu peaaegu poole võrra
Kriisi algusest peale on maailm muutunud 40% vaesemaks, deklareeris Davosis Steve Schwarzman - ühe suurima otseinvesteeringute fondi Blackstone esimees. Rahalises väljenduses hinnatakse maailma heaolu vähenemist 50 triljonile dollarile.
/nn liigsete trykidollarite rutuline mahakandmine? NB Sihikul 42 peredynastia projektil 2009 ON - 8 majandustsooni, ning riiklike struktuuride kaotamine - kus omaniku rollis on pankurid, rahajagajad. Alustati Islandiga, edasi - Eesti, Läti - allutamine nn Svensonide peredynastiale.../
„40% maailma rikkusest hävitati viie viimase kvartali jooksul. See on praktiliselt käsitamatu", — deklareeris Steve Schwarzman, esinedes ülemaailmsel majandusfoorumil Davosis. Jutt käib rikkusest laiemas mõttes, mida määratletakse aktivate puhasväärtusena. Hr. Schwarzmani poolt tähistatud heaolu vähenemine vastab indeksi MSCI World kokkuvarisemisele viimase aastaga (42% võrra). Asi ei ole, muuseas, mitte üksnes noteeringute kokkuvarisemises. „Aktivate väärtusse on sisse arvestatud SKP kasvu vähenemine, kinnisvara ja üldse omandi hindade langus, ringluses olevate võlakirjade, keskpankade reservide maksumuse langus, üksikisikute säästude mahu vähenemine jne.", - märkis Stephen Pope, Cantor Fitzgeraldi ülemaailmsete turgude peastrateeg. „Ülemaailmse heaolu vähenemine on esile kutsutud praktiliselt kõigi aktivate hinnangu järsu languse poolt", nõustub Howard Wheeldon, BGC Partners vanemstrateeg.
Ühetähenduslikud andmed ülemaailmse heaolu ja selle dünaamika kohta kriisi tingimustes puuduvad. Boston Consulting Group hindas 2008. aasta oktoobris seda näitajat, määratledes seda kui juhtimise all olevaid aktivaid, 109,5 triljonile dollarile 2007. aasta seisuga. Kompanii prognoosis selle vähenemist 2008. aastal 8% võrra, kuni 100 triljoni dollarini. Samal ajal deklareeris meediamagnaat Rupert Murdoch sealsamas Davosis, et ülemaailmne heaolu on kriisi tõttu kukkunud 50 triljoni dollari võrra. Kuid Ameerika investeerimisfirma Grantham, Mayo, Van Otterloo Company väljastas kolmapäeval prognoosi, mille järgi võib kriis vähendada Ameerika majanduse väärtust 50 triljonilt dollarilt kuni 30 triljoni dollarini. Muuseas kutsub
Stephen Pope üles mitte liialdama aktivate väärtuse niisuguse languse tähtsust – kahjud jäävad mitterealiseerunuteks senikaua, kuni aktivaid ei müüda maha, mis jätab pikaajalises perspektiivis alles võimaluse taastada oma omandi väärtus.
Ekspertide arvates on praegune aktivate väärtuse langus seotud sellega, et majanduse tõusu ajal ei vastanud nendele turu poolt antud hinnang tegelikule väärtusele. „Praegu täheldatav aktivate väärtuse järsk langus on esile kutsutud selle poolt, et kriisimomendiks olid need märkimisväärselt üle hinnatud. See sai liialduste tagajärjeks laenamiste ja kulutuste valdkonnas nii Läänes kui ka Idas, mida täheldati 15 – 20 aasta kestel. Teatud määral on see inimliku ahnuse tagajärg. On saabunud aeg maksta nende liialduste eest", - arvab Howard Wheeldon.
http://forex.delfi.ee/est/News/NewsView?id=401
29.01.09
Tule, Marx, ja puhu ära majanduse valu…
Eelmise korra ajal õpetati, et marksism on kõikvõimas, sest ta on õige. Majanduskriis toob selle väite taas kolikambrist välja.
Legendaarne Briti peaminister Winston Churchill on poliitiku töö kohta öelnud järgmist: "Poliitiku ülesanne on rääkida sellest, milline on tulevik, ning hiljem seletada arusaadavalt, miks seda kõike ei juhtunud."
Eestis kõlava poliitilise retoorika suhtes võib öelda, et meie peaminister pole ülesande teise poolega veel tegelema asunud. Võib-olla oleks mõningast abi vanast heast marksistlikust teooriast. Seda pole vaja häbeneda, sest praeguse majanduskriisi lainel on ka kuulsates Lääne ülikoolides alustatud arutlusi, mil määral ja millistes küsimustes oli õigus kommunistliku partei manifesti ja "Kapitali" autoril Karl Marxil.
Üks tuntud marksistlikke majandusteadlasi on New Yorgi ülikoolis tegutsev David Harvey (loeng, mille ta pidas hiljuti London Scool of Economicsis, on võrgus kuulatav).
Harvey alustab Darwini meenutusega: ellu ei jää mitte kõige tugevam ega ka mitte kõige nutikam, vaid see, kes suudab kõige paremini kohaneda. Marxile polevat see ütlus eriti meeldinud. Võib-olla on asi selles, et kapitalism, mille hukku Marx ennustas, osutus vägagi kohanemisvõimeliseks. Globaliseerumine ehk kapitali voolamine geograafiliselt uutesse kohtadesse (Ida- ja Lõuna-Aasia) on näide sellisest kohanemisvõimest.
Suurepärast kohanemisvõimet näitab ka töölisklassi tõmbamine börsil toimuvatesse spekulatsioonidesse. Teine tuntud marksistlik majandusteadlane Leo Panitch (Toronto Yorki ülikool) väidab, et kuigi tööliste reaalsed palgad pole läinud sajandi 70. aastatest nimetamisväärselt tõusnud, on nende elatustase seda ometigi teinud. Tänu sellele, et töölised on integreeritud finantsi sfääridesse. Neile antakse kergelt krediiti üha kahtlasemate hüpoteekide vastu (tuntud mõiste — kinnisvaramull), nad rahustatakse maha jutuga, et pensionifondidesse kogutud säästude investeerimine pankade poolt muudab nad vanaduse lähenedes aina rikkamaks. Tööline muutub investoriks.
Süsteem töötas hetkeni, kus investoriteks muutusid ka USA mustanahalised, kes on traditsiooniliselt olnud Ameerika unelma "Achilleuse kand" ja kelle kinnisvaral pole seda väärtust, mida krediiti jagavad pangad sellele omistasid (Ekspress kirjutas hiljuti verandal lesivast Alabama töötust neegrist, kes kogu praeguse jama kokku keeras. Aga seda ei teinud muidugi anonüümne neeger, seda tegid USA pangad).
Kapitalistliku majanduse dünaamika põhineb kapitali akumuleerimisel selleks, et seda taas ringlusse paisates teenida aina suuremat kasumit. Kogu süsteem peab aina kasvama — aasta lõpus peab raha olema rohkem kui aasta alguses. Kapitalistlik majandus on nagu kaherattaline mootorratas, mis peab edasi kihutama. Liikumise aeglustudes võib masin külili kukkuda.
http://forte.delfi.ee/news/varia/article.php?id=21060932
http://www.ekspress.ee/2009....situlek
==
sotsiaaldemokraat, 30.01.2009 10:53
Eestis pole kahjuks enam üldse arvestatavat majandusteadust, ei marksistlikku ega mitte-marksistlikku. Seda asendavad meil reformierakondlikud luulud ja "ärijuhtimine".
== tunguuz, 30.01.2009 11:26 Ah et viga on neegites hoopis ... Siit pole kaugel järeldus, et kui poleks neegreid, poleks ka kinnisvaramulli ... järgneks tegutsemisjuhis
== Mida ütleb K.Marx inimese ja raha vahekorra kohta?
"Raha on inimkonna võõrandunud võim. Mida ma inimesena teha ei suuda, mida niisiis kõik minu individuaalsed olemusjõud ei suuda tagada, seda saan ma teha rahaga. Raha teeb kõik need olemusjõud sellisteks, mida need iseenesest ei ole, niisiis oma vastandiks."
"Inimene muutub inimesena järjest vaesemaks, ta vajab järjest rohkem raha, et seda vaenulikku olemust oma valdusesse saada; ja tema raha jõud väheneb pöördvõrdeliselt toodangu hulgaga."
"Ainsateks hooratasteks, mis majanduse liikuma panevad, on saamahimu ja saamahimuliste omavaheline sõda-konkurents."
"Kapitalistliku tootmise ajaloolises algstaadiumis- ja iga kapitalistlik tõusik teeb selle ajaloolise staadiumi ISIKLIKULT läbi- valitsevad absoluutsete kirgedena rikastumiskirg ja ihnsus." Mis Marx ütleb saksa moraali kohta?
" Saksa moraali ja aususe põhialusteks mitte ainult üksikisikutel, vaid ka klassidel, on pigem see vähenõudlik egoism, mis paneb maksma omaenda piiratuse ja laseb teistelgi enda suhtes piiratust maksma panna. "
Mina olen Marxiga nõus: usaldust saab vahetada ainult usalduse vastu, armastust ainult armastuse vastu, inimlikkust inimlikkuse vastu.
Kapitalistlik süsteem on põhimõtteliselt ebahumaanne süsteem ja lõpeb inimkonna jaoks ükskord niikuinii.
(Minu arvates, senist praktikat arvesse võttes ja analüüsides tõenäoliselt Suure Paugu ja mitte Suure Visinaga)
Miks te, sotsiaaldemokraadid, ei hoia siis siin Eestis saamahimulisi kapitaliste ning nende kannupoisse-isamaarüüstajaid ning reformiste kontrolli all?
Miks te, sotsiaaldemokraadid(ebaküpsed üliõpilased ja ülitargad doktorid), ei ole sotsialismile andnud kõrgema ideaali suunda vaid tegelenud eesti ühiskonna hirmutamisega
müütidega "Sarvilisest Ninasarvik- Põrguvürstiga" kes tahab Eestit liita Vene Föderatsiooniga või vähemasti muuta millekski Turkmenistani vennasvabariigiks?
Selle asemel, et hoida kontrolli all tsentriste ning blokeerida tuima järjekindlusega tsentristlike ideede elluviimist(Progresseruv üksikisiku tulumaks? Kaasaegne institutsionalism) - toetate jätkuvalt libaliberaalse kauboikapitalismi vohamist.