Telekomi pakett: eraelu puutumatuse kaitse ja tarbijakaitse

Parlament võttis vastu raporti, millega tahetakse tagada lihtsam ligipääs telekommunikatsiooni teenustele ning soovitakse tugevdada tarbijate õiguseid ning isikuandmete ja eraelu kaitset. Raporti poolt hääletas 548, vastu 88 ja erapooletuks jäi 14 saadikut.

Malcolm HARBOURi (EPP-ED, UK) raportis universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul püüavad saadikud tugevdada ettevõtjate kohustusi minimaalse, kõigile mõistliku hinnaga kätte saadava teenuse pakkumisel. Praeguse seadusandluse alusel hõlmab universaalteenus üldkasutatavat telefoniteenust, tasuta hädaabiteenuste numbrit (112 ja muud riigisisesed numbrid), informatsiooniteenust ning abonendikataloogi, ning piisavat üldkasutatavate taksofonide või muude telekommunikatsiooniteenustele juurdepääsupunktide võrgustikku. Saadikud soovivad, et 2008. aasta sügisel teeks komisjon otsuse selle kohta, kas universaalteenuse hulka tuleks lisada ka mobiilside ja lairibaühendus.

Tarbijate parem teavitamine

Saadikud nõuavad, et operaatorid annaksid läbipaistvamat informatsiooni tariifide, lepingu tingimuste ja kehtivuse kohta ning rohkem teavet võimalike piirangute kohta (nt juurdepääsu, sisu kasutamist või jagamist puudutavad piirangud). Samuti tuleb anda teavet teenuse kvaliteedi taseme ning pakutavate hooldusteenuste ja tugiteenuste kohta.

Hädaabinumbrid ning puuetega inimeste õigused

Saadikud leiavad, et Euroopa hädaabinumber 112 peaks olema tuntum ning paremini ligipääsetav. Lisaks peavad liikmesriigid tagama, et hädaabiteenistused on suutelised nõuetekohaselt vastama kõigile Euroopa ühtsele hädaabinumbrile 112 saabunud kõnedele ning seda ka ulatusliku rikke või vääramatu jõu korral.

Saadikud nõuavad samuti, et kõikides riikides kasutataks kadunud laste abitelefoni numbrit 116000 ning et kõik hädaabinumbrid oleksid ligipääsetavad ka puuetega inimestele.

Lisaks peab lõppkasutajatel olema juurdepääs kõigile ühenduses väljaantud numbritele, olenemata operaatori kasutatavast tehnoloogiast ja seadmetest (lauatelefon, mobiiltelefon või internetitelefon).

Numbrite teisaldamine

Raportis sätestatakse, et ajalimiit telefoninumbri ülekandmisele operaatori vahetamise puhul peaks olema üks tööpäev alates abonendi poolt taotluse esitamisest. Samas näitavad mõnede liikmesriikide kogemused, et valitseb numbrite ilma tarbijapoolse nõusolekuta teisaldamise oht. Seetõttu peaks liikmesriikidel olema võimalus kehtestada numbrite teisaldamise suhtes sellise ohu vähendamiseks vajalikud proportsionaalsed miinimumnõuded.

Neutraalsus tehnoloogia suhtes

Põhimõtteliselt peavad liikmesriigid tagama, et lõppseadmete ega muude elektrooniliste sideseadmete kohta ei kehtestata tehnilisi eriomadusi, sealhulgas kasutajate poolt intellektuaalomandi õiguse rikkumise tuvastamist, takistamist või ennetamist võimaldavaid eriomadusi sisaldavaid kohustuslikke nõudeid, mis võiksid takistada seadmete turuleviimist ja nende vaba ringlust turul ja liikmesriikide vahel.

Samas võivad mõned tehnilised piirangud olla õigustatud. Näiteks lukustatud SIM-kaardiga mobiilsidevahendid, et piirata tarbija ligipääsu konkureerivatele võrkudele (nt kui telefon on antud tasuta või odavalt kasutamiseks). Sellistel juhtudel tuleb piirangud eelnevalt lepingus täpsustada.

Andmekaitse

Raportis soovitakse ühtlustada liikmesriikide need sätted, mis on vajalikud põhiõiguste ja -vabaduste ning eelkõige eraelu puutumatuse, konfidentsiaalsuse ja infotehnoloogia süsteemide turvalisuse kaitse võrdväärse taseme tagamiseks isikuandmete töötlemise puhul elektroonilise side sektoris ja selliste andmete ning elektrooniliste sideseadmete ja -teenuste vaba liikumise tagamiseks ühenduses. Seejuures kehtivad andmekaitsereeglid nii üldkasutatavates ja kui ka (avaliku juurdepääsuga) eravõrkudes, sealhulgas andmete kogumist ja tuvastusseadmeid sellistes võrkudes.

Informatsioon ennetava meetmena

Kõikidele abonentidele tuleb anda teavet võimalike turvarikkumiste kohta elektroonilises võrgustikus. Teave peaks hõlmama avalikkuse huvides tehtavaid hoiatusi seoses autoriõiguste rikkumisega ja kahjustava sisu ebaseadusliku kasutamise ja levitamisega ning nõuandeid ja kaitsevahendeid juhuks, kui ohus on isiku turvalisus, mis võib juhtuda näiteks isikuandmete avalikustamisel teatud tingimustel, või kui ohus on eraelu puutumatus või isikuandmed.

Malcolm HARBOUR (EPP-ED, UK)

Dokument: A6-0318/2008

Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***I)

Arutelu: 02.09.2008

Hääletus: 24.09.2008

Telekomi pakett - õiglane konkurents ja paindlik spektri jagamine uute teenuste soodustamiseks

Täiskogul võeti vastu nn “telekomi pakett”, millega reformitakse 2002. aastast pärinevaid elektroonilise kommunikatsiooni reegleid. Saadikud otsustasid luua telekommunikatsiooni reguleerivate asutuste ameti, mis peab tagama reeglite ühesuguse täitmise kogu Euroopa Liidus. Ka soovivad nad kasutada analoogtelevisioonilt digitaaltelevisioonile üleminekul vabanevat spektriruumi selliste uute teenuste nagu mobiiltelevisiooni ja traadita interneti ühenduse edendamiseks.

Parlament viis muudatused sisse kahte õigusakti ettepanekusse - elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste direktiivi eelnõusse ning eelnõusse, millega luuakse uus reguleeriv asutus. Lisaks võeti vastu algatusraport digitaalse dividendi parima ära kasutamise kohta.

BERT peab tagama õiglase konkurentsi kogu Euroopas

Pilar del CASTILLO VERA (EPP-ED, ES) raportis toetavad saadikud Euroopa telekommunikatsiooni reguleerivate asutuste ameti (BERT) loomise mõtet. Sõltumatu nõuandva organisatsioonina peab BERT tagama õiglase konkurentsi ja teenuste kõrge kvaliteedi kogu ELis. BERT peab muu hulgas hoolitsema selle eest, et riiklikud reguleerivad asutused kasutavad sarnastes turusituatsioonides sarnaseid vahendeid.

Euroopa Komisjon soovis nende ülesannete täitmiseks luua Euroopa Elektroonilise Side Turu Ameti, ent parlamendi poolt välja pakutud BERT on väiksem organisatsioon. Raporti poolt hääletas 490, vastu 105 ja erapooletuks jäi 14 saadikut.

Reguleerivate meetmete ühesugune rakendamine

Catherine TRAUTMANNi (PES, FR) raportis elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta pannakse paika "kaas-reguleerimise" süsteem: riigi reguleeriv asutus peab enne reguleeriva otsuse tegemist konsulteerima komisjoniga ning BERTiga, et samad reeglid kehtiksid kogu Euroopas. Kui BERT ei pea reguleerivat meedet sobivaks, võib Euroopa Komisjon paluda riiklikul reguleerival asutusel seda muuta.

Funktsioonipõhine eraldamine konkurentsi edendamiseks

Saadikud panevad paika, et riigi reguleeriv asutus võib funktsioonipõhist eraldamist kasutada "erakorralise meetmena". Funktsioonipõhine eraldamine tähendab "vertikaalselt integreeritud ettevõtjatele kohustust anda paiksete juurdepääsutoodete hulgimüügiks pakkumisega seotud tegevus üle sõltumatule majandusüksusele". Parlament rõhutab, et riigi reguleeriv asutus võib seda meedet kasutada ainult siis, kui nii BERT kui ka komisjon on nõus, et teised meetmed ei taga konkurentsi ning kui on "tõendeid, et infrastruktuurialase konkurentsi võimalus on mõistlikus ajalises perspektiivis väike või olematu".

Uute teenuste jaoks rohkem spektrit

Saadikud rõhutavad, et raadio- või televisiooniringhäälingu sisuteenuste pakkujale jääb õigus raadiosageduste selle osa kasutamiseks, mis on vajalik konkreetse üldist huvi pakkuva teenuse osutamiseks. Sellele osale raadiosagedustest, mis ei ole enam vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks, viiakse läbi uus jaotamismenetlus.

Saadikud sätestavad, et "kõikidel elektroonilisteks sideteenusteks kättesaadavatel sagedusaladel võib kasutada ükskõik milliseid elektroonilise sideteenuse jaoks kasutatavaid tehnoloogiaid kooskõlas Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu raadioside eeskirjadega". Raporti poolt hääletas 597, vastu 55 ja erapooletuks jäi 29 saadikut.

Raadiospektri kasutamise reform

Patrizia TOIA (ALDE, IT) raportis märgitakse, et analoogtelevisioonilt maapealsele digitaaltelevisioonile üleminekul 2012. aasta lõpuks vabaneb Euroopas suurel hulgal spektriruumi, mida saab kasutada selleks, et arendada ja laiendada pakutavaid teenuseid.

Saadikud leiavad, et spektri kasutamine peab olema ELi tasandil koordineeritud, et kodanikud saaksid kasu uutest elektroonilistest teenustest, nt lairibainternet või mobiiltelevisioon, ning et programmide edastamist ei häiritaks. Raportis julgustatakse liikmesriike tegema omavahel ning komisjoniga koostööd digitaalse dividendi ühiste spektrivahemike määramiseks erinevate rakenduste kogumite tarbeks, mida saaks ühtlustada tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet järgides. Raporti poolt hääletas 551, vastu 24 ja erapooletuks jäi 38 saadikut.

Elektroonilised sidevõrgud ja -teenused

Catherine TRAUTMANN (PSE, FR)

Dokument: A6-0321/2008

Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***I)

Arutelu: 02.09.2008

Hääletus: 24.09.2008

Euroopa Elektroonilise Side Turu Amet

Pilar del CASTILLO VERA (EPP-ED, ES)

Dokument: A6-0316/2008

Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***I)

Arutelu: 02.09.2008

Hääletus: 24.09.2008

Kuidas digitaalset dividendi Euroopas täielikult ära kasutada: ühine lähenemisviis digitaalringhäälingule üleminekuga vabaneva spektriosa kasutamisel

Patrizia TOIA (ALDE, IT)

Dokument: A6-0305/2008

Menetlus: Omaalgatuslik raport

Arutelu: 02.09.2008

Hääletus: 24.09.2008

Kolmas meretranspordi pakett võeti vastu

Täiskogu kiitis teisel lugemisel heaks kolmanda meretranspordi paketi, mille eesmärgiks on eelkõige ohutuse suurendamine. Mereohutusele hakati erilist tähelepanu pöörama 1999. a. lõpus seoses Erika ja Prestige'iga toimunud laevaõnnetustega. Parlament ja nõukogu on paketi osas jätkuvalt eriarvamusel - nõukogus on blokeeritud lipuriigi kohustusi ning tsiviilvastutust käsitlevad ettepanekud. Ülejäänud viie eelnõu osas ei võtnud nõukogu enamikku parlamendi esimese lugemise muudatustest arvesse.

Kolmanda mereohutuse paketi "puuduvate" eelnõude - lipuriigi kohustuste ning tsiviilvastutuse eelnõu olulisemad esimese lugemise muudatusettepanekud viis parlament sisse teistesse eelnõudesse. Ka teiste eelnõude puhul viidi uuesti sisse enamik esimese lugemise olulisematest muudatusettepanekutest.

Mereohutus on prioriteet

Saadikud rõhutasid, et mereohutus on alati olnud parlamendi prioriteet ning et nõukogu ei tohiks nõrgestada eelnõusid, mis puudutavad sadamariigi kontrolli, laevaliikluse seiresüsteemi, õnnetusjuhtumite juurdlust, vedajate vastutust õnnetusjuhtumite puhul ning laevade kontrolli ja ülevaatusega tegelevaid organisatsioone.

Laevaliikluse seiresüsteem

Saadikud viivad Dirk STERCKXi (ALDE, BE) raportis uuesti sisse esimese lugemise muudatusettepanekud, mille kohaselt liikmesriigid peavad määrama sõltumatu ametiasutuse, kellel on piisavad volitused ja teadmised merehätta sattunud laevale ohutu sadama määramiseks. Järjestikused (peaaegu) aset leidnud õnnetused on näidanud, et tihti kulutati liiga palju aega, kuna ei teatud, kes mille eest vastutab. Parlamendiliikmed tahavad, et sõltumatul pädeval asutusel oleks vajalikud sõltumatud (merealased) teadmised, et ta oleks võimeline intsidendi puhul iseseisvalt otsustama, milline on parim viis õnnetust ära hoida või selle tagajärgi maksimaalselt vähendada.

Parlamendiliikmed nõuavad samuti kapteni ja laevapere õiglast kohtlemist õnnetuse korral, sest laevapere liikmete kohtlemine kurjategijatena ei soodusta mereohutust.

Saadikud ütlevad ka, et "finantstagatise või kindlustuse puudumine ei vabasta liikmesriiki kohustusest aidata merehätta sattunud laeva ja paigutada see ohutusse paika, kui sellega vähendatakse ohtu meeskonnale ja keskkonnale".

Meretranspordi sektoris toimunud õnnetuste juurdluse põhimõtted

Saadikud kiitsid Jaromír KOHLÍČEKi (GUE/NGL, CZ) raportis heaks muudatusettepanekud, mis puudutavad juurdlust läbi viiva organi sõltumatust, juurdluse alustamise tähtaega ning liikmesriikide kohustust rakendada Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni suuniseid meremeeste õiglase kohtlemise kohta laevaõnnetuse korral.

Parlamendiliikmed soovivad, et ohutusjuurdlused oleks kohustuslikud ka raskete, mitte ainult väga raskete õnnetuste puhul ning et laevade hädakutsed jääksid direktiivi haldusalasse. Samuti peavad nad oluliseks, et liikmesriigid kohaldaksid õnnetuste juurdlusel ühist metoodikat.

Laevade kontrolli ja ülevaatusega tegelevad organisatsioonid

Klassifikatsiooniühingud (või tunnustatud organisatsioonid) on organisatsioonid, mis lipuriigi nimel tegelevad laevade kontrolli ja ülevaatusega ning ohutustunnistuste väljastamisega. Parlament on Luis de GRANDES PASCUALi (EPP-ED, ES) raportis nõukoguga eriarvamusel ühingute tööd hindava organisatsiooni ülesehituse ning nime osas. Samuti ollakse eriarvamusel nende organisatsioonide vastutuse osas liikmesriikide kohustuste täitmisel.

Sadamariigi kontroll

Parlament ja nõukogu on eriarvamusel kontrollimiste sageduse osas erinevate riskikategooriate puhul ja kontrollitavate laevade soovitava protsendimäära osas. Samuti ei ole parlamendiliikmed rahul sellega, et nõukogu soovib kontrollist välja jätta ankrukohad. Lisaks soovivad saadikud Dominique VLASTO (EPP-ED, FR) raportis, et korduvalt reegleid rikkunud laevale saaks kehtestada lõpliku sissesõidukeelu (nõukogu pooldab vaid ajutise keelu kasutamist).

Vedajate vastutus õnnetusjuhtumite korral

Paolo COSTA (ALDE, IT) raportis soovivad saadikud ühtlustada õnnetuste puhul reisijatele makstava hüvituse piirmäärad. Saadikud soovivad samuti, et reisija surma või täieliku ja püsiva invaliidsuse korral oleks ettemaks kannatanule vähemalt 21 000 eurot. Ehkki määrus kehtib reisijate merevedude suhtes ühe liikmesriigi piires, ei võetud vastu muudatusettepanekuid, millega oleks laiendatud määruse kohaldamisala siseveekogude laevaliiklusele.

Ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem

Dirk STERCKX (ALDE, BE)

Dokument: A6-0334/2008

Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***II)

Arutelu: 23.09.2008

Hääletus: 24.09.2008

Meretranspordi sektoris toimunud õnnetusjuhtumite juurdluse aluspõhimõtted Jaromír KOHLÍČEK (GUE/NGL, CZ)

Dokument: A6-0332/2008

Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***II)

Arutelu: 23.09.2008

Hääletus: 24.09.2008

Reisijate meritsi vedajate vastutus õnnetusjuhtumite korral

Paolo COSTA (ALDE, IT)

Dokument: A6-0333/2008

Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***II)

Arutelu: 23.09.2008

Hääletus: 24.09.2008

Sadamariigi kontroll laevanduses (uuesti sõnastamine)

Dominique VLASTO (EPP-ED, FR)

Dokument: A6-0335/2008

Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***II)

Arutelu: 23.09.2008

Hääletus: 24.09.2008

Luis de GRANDES PASCUAL (EPP-ED, ES)

Dokument: A6-0331/2008

Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***I)

Arutelu: 23.09.2008

Hääletus: 24.09.2008

Luis de GRANDES PASCUAL (EPP-ED, ES)

Dokument: A6-0330/2008

Menetlus: Kaasotsustamismenetlus (***I)

Arutelu: 23.09.2008

Hääletus: 24.09.2008

Bartolomeus I - "Dialoog on inimloomuse võõrandamatu osa"

Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aasta raames külastas parlamenti Tema Pühadus Bartolomeus I, Konstantinoopoli - Uue Rooma peapiiskop ja oikumeeniline patriarh. Oma sõnavõtus rõhutas ta: "Dialoog on eelkõige vajalik seetõttu, et see on inimloomuse võõrandamatu osa". Oikumeeniline patriarh kõneles ka keskkonnakaitse olulisusest ning vähemuste kaitsmise vajalikkusest.

Euroopa Parlamendi president Hans-Gert Pöttering tervitas oikumeenilist patriarhi, öeldes, et too on "lepituse kehastus".

Oikumeeniline patriarh Bartolomeus I

Bartolomeus I sõnul on tema peamine sõnum järgmine: "Kultuuridevaheline dialoog on inimeseks olemise aluseks, sest ükski inimkonna kultuur ei hõlma iga inimest tervikuna. Ilma sellise dialoogita taandatakse inimkonna erinevused "teise" tasandile, ning see viib ära kasutamise, konflikti, tagakiusamiseni - inimkonna enesetapuni, sest lõppude lõpuks oleme me kõik üks inimkond. Aga kui meievahelised erinevused viivad meid omavahel kokku ning kui see kokku saamine põhineb dialoogil, siis jõuame vastastikuse mõistmise ja lugupidamiseni - isegi armastuseni."

"Euroopa projekti" olulisus

Oikumeeniline patriarh kõneles ka "Euroopa projekti" olulisusest, öeldes, et Euroopa Liit on suutnud edendada vastastikust, rahumeelset ja produktiivset kooseksisteerimist riikide vahel, mis vähem kui 70 aastat tagasi olid mattunud verisesse konflikti, mis oleks võinud hävitada Euroopa pärandi väga pikaks ajaks."

Keskkonnaprobleemid - inimeste teadlikkust tuleb suurendada

Bartolomeus I märkis, et oma keskkonnaalases töös ei püüa ta mitte vaid tegeleda "praktiliste vajadustega, vaid suurendada inimeste teadlikkust". Ta rõhutas: "Iga ökosüsteem meie planeedil on nagu rahvusriik - definitsiooni kohaselt piiratud teatud alaga. Suudmelaht ei ole tundra ja savann ei ole kõrb. Aga nagu igal kultuuril, on ka igal ökosüsteemil mõju, mis ületab tema loomulikke - või kultuuride puhul, riiklikke, piire. Ja kui me mõistame, et iga ökosüsteem on osa ainsast ökosfäärist, kus asuvad kõik elavad hinged siin maailmas, siis mõistame me üksteisega seotust, kõige elava võimsat osadust, ja meie tegelikku sõltuvust üksteisest. Ilma sellise mõistmiseta suundume me ökotsiidi poole, ainsa ja kogu inimkonna eksisteerimist võimaldava ökosfääri enesehävituse poole".

Iga enamus peab austama vähemuse õiguseid

"Eelkõige peab iga enamus austama vähemuse õiguseid," rõhutas oikumeeniline patriarh oma kõnes. "Kui teatud kohas kindlustatakse vähemuse õigused, siis on ühiskond enamasti õiglane ja salliv. Ükskõik millises kultuuris on üks osa alati domineeriv - kas see ülekaal põhineb siis rassil, religioonil või mõnel muul kategoorial. Jagunemine on meie mitmekesises maailmas vältimatu. Lõpu tahame me teha killustumisele! Ühiskonnad, mis põhinevad välistamisel ja maha surumisel, ei saa kesta."

Komisjoni 2009. aasta tööprogramm - vajalikku enamust ei saavutatud

Täiskogu ei võtnud vastu ühisresolutsiooni (EPP-ED, ALDE ja UEN) Euroopa Parlamendi prioriteetide kohta seoses Euroopa Komisjoni 2009. aasta õigusloome- ja tööprogrammiga. Resolutsiooni poolt oli 102, vastu 306 ja erapooletuks jäi 207 saadikud. Ka kõik fraktsioonide poolt esitatud resolutsioonid lükati tagasi.

Arutelu: 24.09.2008

Hääletus: 24.09.2008

Tervitades

Eesti toimetus
-----------------------------------------------
European Parliament/Euroopa Parlament
Communication General Directorate
Pressi- ja infoosakond
Rue Wiertz 43, 1047 Bruxelles
Pressinõunik: Jana JALVI-ROBERTSON
Tel:+32 (0) 228 32192 (Bxl), +33 (3) 881 74794 (Str)
Sekretariaat: Riina LUIK
Tel:+32 (0) 228 32101 (Bxl), +33 (3) 881 74104 (Str)
Fax:+32 (0) 228 46901
press-et@europarl.europa.eu