Kohalikud valimised osutasid, et eestlased ja venelased elavad veel täiesti eri tegelikkustes.

Reformierakond on süüdistanud pronkssõduri saagat oma haledas lüüasaamises pealinnas. Väide ei ole päris tõene. Mitte-keskerakonnad ei saanud Tallinnas kolki tänu sellele, et venelased nende peale pronkssõduri pärast hammast ihuksid. Nad kaotasid, sest mingil hetkel märkasid eestlased, et venelased enam kesklinnas aknaid ei lõhu. Ning nad jäeti jälle vaikselt omaette.

Keskerakond on taas kord tõestanud, et venelastele suunatud tähelepanu, olgu siis retooriline või ei, muutub lõpuks ka konkreetseks valimiseduks. Niinimetatud valgete erakondade seisukohalt oleks nüüd igati mõistlik mõelda, mida ja kuidas eestlaste ja venelaste lähendamiseks ära teha. Mõistlik mitte ainult tulevasi valimisi silmas pidades. Kahe kogukonna võõrandumise vähendamine oleks mõistlik juba julgeolekupoliitiliselt.

Seda on tunnistanud muu hulgas IRLi liider Mart Laar, kes pärast valimisi antud pressikonverentsil nentis, et "Kindlasti hakkame venelastega rohkem suhtlema. Tuleb rohkem oma seisukohti selgitada ja inimestega rääkida. Keskerakonna propaganda taustal jäi paljudele vene valijatele info teiste kandidaatide kohta häguseks.”

Kindlasti oleks nii-öelda rohujuuretasandi leppimine ehtsama, sügavama ja püsivama mõjuga, kui riiklik programm või Savisaare populism. Samas ei saa me jääde lootma ka sellele, et raske integratsioonitöö ainult rahvaalgatuse korras tehtud saab. Lõimumine nõuab selleks liiga palju - venekeelse elanikkonna silmis usutavat, aga samas Eestile lojaalset inforuumi; venekeelsete koolide õhustiku muutmist jne.

Päris käed rüpes istumine oleks aga kõige rumalam tegu. Ütleb küll vanasõna, et targem annab järele, kuid kui targad pidevalt järele annavad, vallutavad lollid lõpuks kogu maailma.

David Vseviov: inimesi ei tohi eristada rahvuse järgi

Ajaloolane David Vseviov kinnitas Delfile, et mitte ainult valimiste eel, vaid üleüldse ei sobi inimesi lahterdada rahvuse järgi. "See on nagu tikkudega mängimine, mis suure tõenäosusega lõpeb plahvatusega," väitis Vseviov.

"Valijaid võib jagada erinevalt - noorteks ja vanadeks, meesteks ja naisteks, hariduste järgi ning valimisvõitluses püütakse neid erinevate loosungitega. Nii paistab esmapilgul, et loosungid võivad erineda ka rahvuste lõikes. Aga nad ei tohiks seda teha, sest inimkonna ajalugu on näidanud, et mängimine rahvustega, sarnaselt laste mängimine tikkudega, võib suure tõenäosusega lõppeda tulekahjuga."

Vseviov ei näe probleemi, et Eestis pole juurdunud venekeelsete juhtidega parteid. "Venekeelsed liidrid ja nende poolt juhitud parteid pole iseenesest head ega halvad. Olulised on nende vaated ja teostatav poliitika. Sisuliselt aga puudub Eestis igasugune vajadus vaid keelel baseeruvale parteile. Inimesi võiks kõigepealt eristada mõistuse ning alles siis kõige muu järgi ja rahvus on selles reastuses üsna tagumises otsas."