Täna, 30 septembril, MTÜ „Öine Vahtkond" liige Sergei Tõdõjakov esitasTallinna Halduskohtusse kaebuse, milles nõuab temale endise Põhja Politseiprefektuuri politseiprefekti Raivo Küüdi õigusvastase tegevusega tekitatud moraalse kahju hüvitamist. Kaebuse põhjenduste kohaselt k.a. kevadel Küüt kolm korda järjest ebaseaduslikult keelas Tõdõjakovil miitingu „Demokraatlke väärtuste säilitamiseks kaasaegses Eestis" läbiviimist. Mitingut planeeriti läbi viia „pronksiöö"aastapäeval. Tõdõjakov arvab, et prefekti õigusvastase tegevusega temale oli tekitatud moraalne kahju, mida tema hindab 80 000 krooni ulatuses.„Nagu näitas kogu „pronksiöö" „uurimise" loogika, nõuda politseilt asja algatamist politseiprefekti suhtes on absoluutselt lootusetu asi.Seetõttu otsustasin pöörduda halduskohtusse nõudega moraalse kahju hüvitamisest, mis oli minule tekitatud sellega, et rikuti minu ja kogu„Öise Vahtkonna" õigust avaliku koosolekut pidada. Kui aga võtta arvesse, kui palju trahve „Öise Vahtkonna" liikmed juba maksid Eesti riigi tuludesse, siis on ilmselge, et seda rahavoogu tuleb vähemalt võrdsustada. Muidu tuleb välja, et olla antifassistina Eestis ei ole üksnes ohtlik, vaid ka väga kallis",- selgitas Tõdõjakov oma rahalist nõuet Eesti Vabariigi vastu.
Samuti Tõdõjakov lisas, et peab vajalikuks pöörata selle kohtuprotsessiga avalikkuse tähelepanu probleemile, kuidas politsei peab lugu Eesti elanike põhiõigustest. „Viimati minul oli võimalus kontrollida reaalsuses „Meikari paranduse", mis väidetavalt peaks lihtsustama avaliku koosolekust etteteatamise protseduuri,effektiivsust. Mitte midagi taolist! Politsei võttis seda seadusemuutmist kui oma õigust otsustada, kas lubada avaliku koosolekut või mitte. Arvestades tõsiasja, et „Öise Vahtkonna"avalikuks funktsiooniks ongi effektiivne tänavapoliitika, õigusest avalku koosolekut läbi viia pidamine omab meile põhimõttelist tähendust",- ütles antifassist.
Vene kodaniku Tõdõjakovi nõustajaks selles haldusasjas hakkab „Vene ombudsmani" projektijuht Sergei Seredenko. Seredenko sõnul kaebuse koostamine võttis üle kahe kuu.„Eestis on üldiselt negatiivne kohtupraktika moraalse kahju hüvitamise asjades. Julgen loota, et mulle õnnestus ette valmistada esimest Eestis kaebust, kus kahju suurus ei ole üksnes näidatud, vaid ka põhjendatud. Kuna prefekti tegevuse ebaseaduslikkus on asjas ilmselge,siis võib arvata, et kohtuliku läbivaatamise tuumaks saabki minu poolt pakutud metoodika analüüs",- ütles tema.