Приветствую Вас Гость | RSS Пятница
22.11.2024, 16:08
Наша Партия-
 Партия Справедливости Эстонии
Форма входа
Главная Mõtisklusi meie elust-5 - Форум НП-ПСЭ Регистрация Вход
[Новые сообщения · Участники · Правила форума · Поиск · RSS ]
  • Страница 1 из 1
  • 1
Модератор форума: Peeter-Paul  
Mõtisklusi meie elust-5
Peeter-PaulДата: Четверг, 18.09.2008, 22:25 | Сообщение # 1
Группа: Модераторы
Сообщений: 40
Репутация: 2
Статус: Offline
/Ligemalt MAJANDUSEST aga vahele - ajaleht PEALINN, 25.08, Vitsur: maailmamajandust süüdistada ei saa */

Kõneldes Eesti majanduse langusest viidatakse meil tavaliselt maailmamajanduse olukorrale. Ent vaadates Eurostati tabeleid, kus Eesti on majanduskasvu näitajate poolest Euroopa Liidu ьks viimaseid, tekib paratamatult küsimus, miks just meie riik osutus nii tundlikuks maailmamajanduse mõjude suhtes? Antud küsimusele püüab vastust leida majandusekpert Heido Vitsur.  ***  Eesti majanduse hetkeolukorrast rääkimisel viitamine maailmamajanduse halvenenud olukorrale võib ühtaegu olla õige ja paraku ka täiesti vale. On õige, et kriis maailma aktsia- ja krediiditurgudel on kestnud juba terve aasta. Kuid õige on ka see, et  maailmamajanduse kasv on selle aasta jooksul aeglustunud väga vähe – ümmarguselt ühe protsendipunkti, see on viielt protsendilt neljale protsendile ning tulevaks aastaks oodatakse maailma majanduskasvu alanemist võrreldes selle aastaga umbes 0,2 protsendipunkti võrra. Seega on Eesti majanduskasvu aeglustumine hoopis teist suurusjärku kui maailmamajanduse aeglustumine keskmiselt. Tegelikult ongi praegune kriisi mõju erinevate riikide majandustele olnud erimдrgiline. On riike, kelle majandus kasvab ka praegu kiirelt või isegi väga kiirelt (Hiina, India, enamik SRÜ maid, osa Kesk-Euroopa maid näiteks Tšehhi ja  Poola), enamike maade majanduste kasvutempo on mхnevõrra (ühe protsendipunkti ümber) aeglustunud, kuid on ka selliseid maid, kelle majandus on läinud või on minemas langusesse. ***** Mulli oleks saanud ennetada *** Suurimad kukkujad on siin Eesti ja Läti, kes on kahekohalistelt kasvunumbritelt jõudnud kahe aastaga miinusesse või miinuse piirile, kuid paari kuni mõneprotsendilise majanduskasvu tempo languse all kannatavad ka mitmed maad (Iirimaa, Inglismaa, Hispaania, Taani, USA). Kuid kõige ohtlikum on antud olukorras see, et juba aasta kestnud finantskriis ei ole veel kaugeltki lahenenud ja seega ei ole selle negatiivne mõju reaalmajandusele veel täielikult avaldunud. Keegi ei tea, mis edasi juhtub. Kui vaadata praeguses kriisis kõige enam kannatada saanud maade loetelu, on esimeseks järelduseks see, et tänaseni on kõige enam kannatanud väga kiire kinnisvarasektori arenguga riigid. Teiseks järelduseks aga asjaolu, et kinnisvarasektor sattus raskustesse neis riikides seetõttu, et kasv põhines odavate ja suuremahuliste krediitide tulekul kinnisvarasektorisse. Kolmandaks tuleb aga tõdeda, et olemasolevad regulatsioonid ei suutnud vältida sellise, alaväärtuslike väärtpaberite turulelaskmisest tekitatud krediidimulli tekkimist või tühjakslaskmist mõnes maailmamajandusele ohutumas faasis ning et tänaseni on selle mulli all kõige enam kannatanud maad, kus turud kõige enam dereguleeritud olid. 2005 aastal ei olnud Eestil enam suurt midagi teha, et vältida kinnisvaramulli teket ja ka selle lõhkemist sest eeldused olid juba varem paigas. Samas aga oleks olnud võimalik midagi ette võtta, et see lõhkemine paljudele üksikisikutele nii raskete tagajärgedega ei saaks olema. Ning kõige lõpuks – ega siis kogu Eesti  majanduskasvu aeglustumine pole põhjustatud kinnisvaramulli lõhkemisest. Põhjusi on siin tunduvalt rohkem, alates sellest, et pikki aastaid ei pööratud meil piisavat tähelepanu arendustegevusele, Eesti ettevõtete ekspordivõime tõstmisele ning ekspordistruktuuri ja geograafia mitmekesistamisele, hoogu koguvale ja Eesti ettevõjate positsioone maailmaturul nõrgendavale inflatsioonile. Selle asemel astuti teadlikult samme (näiteks kaudsete maksude kiirendatud tõstmine ja üksikisikute nõudluse suurendamine), mis inflatsiooni suurendamisele kaasa aitasid. Garantiid tõusuks pole -- Täna ei ole ka mingit garantiid, et Eesti majanduskasv hakkab juba tuleval aastal taastuma. Kui see juhtub tuleval aastal, siis saab see toimuda üksnes sisenõudluse taastumise arvel, sest  konkurentsivõimelise majanduse ülesehitamine nõuab aastaid. On küll imelik, kuid hetkel enamik tavalisi inimesi pole majanduslanguse raskust veel tundnudki. Hetkel on kannatajateks need mõned tuhanded, kes on kaotanud töö ja ka need, kelle arendusprojektid luhtunud on. Kui majanduslangus süveneb või kestab kaua, hakkab nende inimeste arv kiirelt suurenema. Raskused võetud kohustuste (võlgade) täitmisel, tööpuudus (vallandamised ja raskused uue töökoha leidmisel) ja teadmine, et sissetulekud enam ei kasva, vaid hakkavad reaaltingimustes, see on hindade tõusu tõttu vähenema, ongi tavalisele inimesele kõige raskemaks esmaseks probleemiks. Kahjuks lisanduvad sellele peaaegu automaatselt ka mured tervise, laste haridustee ja ka turvalisuse pärast, sest majandusraskuste ajal kuritegevus vältimatult suureneb. 

** Eesti inflatsioonil on lollide nдgu ** /Sami Lotila, majandusajakirja Talouselämä korrespondent Tallinnas 03.09 SLÕhtuleht/

Eesti ei ole arenemas igavaks Põhjamaaks. Arengusuund on täiesti vastupidine. Eesti hiigelinflatsiooni ehk hindade ebainimlikult suure kasvu põhjuseks ei ole müstiline maailmakaubandus, vaid eestlaste lambapäisus. Eestlane maksab vastuvaidlemata seda, mida küsitakse, isegi siis, kui toote või teenuse hind on allpool arvustust. Mõned värsked näited: ebapuhas joogivesi, Tallinna "luksuselamud" ja nende kommunaalmaksed, toit mitmes Tallinna restoranis, toidupoodite puu- ja juurviljad. Põhjamaa kulutaja mõtleb, kas toote hind on seda toodet väärt. Eestlane mõtleb, kas mul jätkub selleks raha. Ja ostab, isegi kui raha ei jätku. Tallinlane maksab jogurtiliitri eest üle 20 krooni, kui Helsingis saab sama jogurti 15 krooni eest. Kusjuures see jogurt on toodetud Eestis.
Nii nagu eestlane ei kahtle siinsete Gruusia-uudiste paikapidavuses, ei sea ta kahtluse alla ka toodete ja teenuste hindu. Eestlane õppis nхukogude ajal kuulama autoriteete ja ta pelgab neid ikka veel. Autoriteediks sobib autoriteedihirmus eestlasele ka rahaahne kaupmees.
Eestis on kokkuhoidlikkus häbiasi, nagu see on ka mujal Ida-Euroopas. Mida vaesem maa, seda rohkem vaesust häbenetakse. Ülivaese Kaliningradi linnapildis on muust Euroopast enam kalleid mersusid ja bemareid.
Eesti majanduspoliitikud on uhkustanud oma väдhese lugemusega, sellega, kuis nad on läbi lugenud vaid ühe majandusteoreetilise raamatu. Võinuksid lugeda siiski enam, siis ehk oleks välditud superinflatsiooni katastroofilisi tagajдrgi. Seegi on võimalik, et Eesti poliitikud on valinud teadlikult inflatsiooni, et salamaksustada oma rahvast. Kõige valusamalt lööb hinnatхus vaeseid, sotsiaalaabist elavaid inimesi ja neid, kel siianigi oli raske. Abirahasid aga ei lisata, vaid pigem kärbitakse. Töötuses vaevlevad piirkonnad muutuvad veelgi vaesemaks. Venekeelne Ida-Eesti ja Tallinna äärelinnaosad muutuvad endisest veelgi venemeelsemaks.
Eesti hiigelinflatsioon sai alguse Eesti valitsuse ja Tallinna linna otsusest tõsta kiirelt palku. Neid tõsteti isegi 30 protsenti aastas ja samal ajal palgati juurde uusi töötajaid. Tulemuseks oli loomulikult inflatsiooni plahvatuslik kasv ja tööefektiivsuse langemine endisestki madalamaks. Üsna omapдrane majanduspoliitika. Nii mõnigi Eesti noortest poliitikutest ja Tallinna linna paarikümneaastastest "nõustajatest" naudib rohkem ööklubi Bon Bon baariletti kui ülikoolipinki või välismaal töö- ja elukogemuste saamist. Tulemused on kõigile näha.
Odav laenuraha ja rumalaile mõeldud "piiks-piiks ja raha tuleb"-teenused on suurendanud eestlaste hoolimatust raha ja hinna suhtes. Mina ise pean liiga kalliks ja boikoteerin mitmeid Tallinna teenuseid: 150 krooni ujula või jхusaali eest on naeruväärselt kõrge hind ja 250 krooni juukselõikuse eest liig. Ma ei maksa 100 krooni paarikilomeetrise taksosõidu eest. Liiter jäätist maksab Tallinnas üle 40 krooni, kui Helsingis saab selle 30 krooni eest. Riideid ei ole Tallinnast juba viimased 15 aastat mõtet osta. Hindade kiiret tõusu lisab tootjate ja jaemüüjate ebaefektiivsus. Eesti-sugusel väiksel maal ei ole võimalust olla laisk või omada kehva logistikat, sest need lisavad maksupainet hindadele. Venemaal või Saksas võib suurte kulutajamasside tõttu hästi hakkama saada aeg-ajalt ka rumalaid otsuseid tehes. Vaatamata sellele, et Eestis koolitatakse ärijuhte liiga palju, on siit pдdevat ärijuhti siiski pea võimatu leida.

Väikesed palgad, suured hinnad
Iga riigi poliitikute tдhtsaim ülesanne on tagada oma inimestele hea ja turvaline elu. Eelkõige just oma maa elanikele. Lääne-Euroopas tähendab hea ja turvaline elu stabiilset poliitilist ja majanduslikku olukorda. Turvalisel maal on igal üksikisikul hea elada ja jõukaks saada. Nii ka ettevõtetel. Maailmakogemused näitavad, et superinflatsioon on suletud ja sissepoole pööratud, hääbuvate majanduste probleem.
Soomes ja Rootsis on isegi mõte 10protsendilisest inflatsioonist täiesti võimatu, sest mitte ükski kodanik ega poliitik lihtsalt ei aktsepteeri seda. Eestis pole ükski poliitik võtnud vastutust, Tallinnas pole olnud mitte ühtegi selleteemalist meeleavaldust – Eesti fenomen on ьkskõiksus. Suur osa eestlastest ilmselt ei saa arugi, mida inflatsioon tähendab. See on hindade kallinemine.
Aga eks Eestis on tehtud õigeidki otsuseid ja neist üks on euro kasutuselevõtu edasilükkamine. Kui Eestis oleks kasutusel euro, oleks hindade võrdlemine Tallinna ja Helsingi vahel eriti lihtne. Nii saaksid ehk eestlasedki aru, kui väljakannatamatult kallis riigis nad elavad.
Tere tulemast kхik Soome!
http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=294202&q=lotila
** Juba väga kaua aega pole meie ülikollane meeditööstus nii arukat lugu ilmutanud. Kõik on õige.
Kahju, et sellised ainult soomlaste kirjutatud. Veelgi rohkem kahju, et meie võimuritel tõesti napib arukust mõistmaks riiki kui tervikut; ühiskonda, kelle teenistuses nad on ja on suutnud sassi ajada koduse majapidamise põhimõtted riigi omadega. Ainult nõuka aja populistlike loosungite ja rahva käest raha varastades riiki juhtimas.
Lähen ka mina oma perega nüüd siit minema. Ka mina tahan elada normaalses ja stabiilse ning elanikkonda arvestavas riigis. Tean, et seda ka paljud teised juba tegemas.

** ''Tšistoje pole ehk plats puhtaks!'' on M.Laar ka seal oma ''tõde '' kuulutanud. Seal on õppust võetud. Nüüd saab ''Koger ja Sumberg'' niipalju objekte, et kes selle töö kõik jaksab ära teha. Ja loomulikult parteikassa paisub kõvasti... Edasi juba teenivad reklaamigurud, kes nende portreesid tänavatele ja fasaadidele upitama hakkavad. Meie rügame siin saiakannika eest ja imetleme oma juhte ja anname järjekordselt oma hääle oravatele, sest Ansip on ..lihtsalt ilus mees.
** MTi: Väga õige jutt.Me ju elamegi tõelisel lollidemaal kus ausus, lugupidamine ja hoolivus on tundmatud mõisted.
** Kes selle artikli kirjutas on tark inimene, olen sada prossa selle artikli kirjutajaga nõus. Ise elasin 10 aastat eestist eemal, tulin tagasi koju lootuses, et saan midagi kodumaa heaks teha. olen olnud siin kolm aastat aga tahan tagasi normaalsesse ühiskonda. See elu ja vaartused mille jargi meil elatakse on nagu õudusunenägu- see pole normaalne riik, eriti veel kui sul on lapsed kasvatada.
 Siinsed poliitikud ei mõtle oma rahva vaid iseenda peale!
** Põrandaalune: Eestil on ju vaja toetada sõdu, jagades toetusi nii Gruusiale kui jumal teab kellele veel, aga kodueestlase kohta ütlevad reformarid - lumpen. Lootsime kõik, et tuleb normaalne riik kes peab lugu oma eesti rahvast, kuid eksisime. Jällegi on vaja oodata uut valget laeva. Ja tulgu siis juba venelased, ehk siis saame pättidest lahti ja ootame jällegi uut aega, et ehk uued eesti valitsejad oleksid ausamad, targemad. Praegu on küll lootus surnud elujдrje paranemisele siin eestis. Varsti jäävad siia vaid rikkurid kes istuvad oma kuldmunade peal ja kaagutavad, kui sant on venemaa ja kui hea on Ansip kes rikkureid kaitseb.
** väljasuretamise poliitika: Kas olemegi jõudnud lõpuks selle ajani, millal eestlane sööb eestlast. Oleme iseseisva riigina jah eksisteerinud veidi aega aga oleme sellest aususest (kas enam mäletamegi mis mõiste see on) üsna kaugele läinud. Ainult varasta ja valeta- sõnavabadus on ju ka tegelikult müüt. Majandus on riigi üks alustugesid - see on õige. Samas kas saab midagi toimida kui ainult vassida ja valetada, varastada. Riiklikud otsused olid ammu nii kuis olid ja kedagi ei karistata varastamise eest väljaarvatud moosivarast. Olen ammu mõelnud, kaua nii saab läbi ja olen jõudnud järeldusele, et kui EL abi kaob, on Eesti päris põlvili - Putini väide -meie "austatud" poliitikud teevad selle jama ise kiirelt ära ja siis panevad rahapatakatega siit putku.
** Lambakari: No ja kui tulevad valimised jälle, lähevad meie inimesed, lambanäod ees, jälle reformi ja IRL valima. Ja pärast halatakse lambanäoga - miks meil NII VÄHE RIIKI on! Aga te ju valisitegi! Vot selline lambaajulisus ajabki raevu!
** Agne: Üliõpilasele Aga miks mitte süüdlane - just rahaahne reformi poliitik!? Tänase eesti nn "edumeelse" nooruse tunnus on see mõeldakse järgmiselt: üldiselt on kõik riigis kehv ja mäda, kuid kesk on ikka päris õudus! Seevastu hääletame ikkagi reformi poolt, sest nii on ju "trendikas ja popp" teha! Võib hääletada ka kõik 17 aaastat täielise tuulelipuna töötanud ja oma nime häbistavate sotside poolt, no ja ka IRL-i poolt (kuigi me "Laali" ka vahel omakeskis mõnitame), vähemalt ei saa kambakraatia poolt häbistatud. Aga kesk! No ei! Kallid üliхpilased, sellise "mõtlemisvхimega" Eestit paremaks ei muuda...
** ZZ.: Ajuvabadus ?!? Meie valimissüsteem on absoluutselt jama.Meil on vasak -ja parempoolsus balansist vдljas. Noortel pole kõige elementaarsemaidki teadmisi poliitikast ja seetõttu raiuvad seda, mida oma arunatukesest teadvat. Valigu parem siis seksikaid piltidelt Rate.ee-st või käigu missivõistlustel valimas...
** Eda: Tühja sest inflatsioonist.Paari kuu pärast saame jälle valitsuse eestvedamisel lauluväljakul kokku, lehvitame lippe ja laulame, et eestlane olla on uhke ja hää. Mis sest, et lauljaist nõrgemad tühja kõhuga tulla ei saa ja laulda ei jaksa.
** Eestist peagi lahkuja: Ma ei ole nõus vaid palkade kiire tõusu kohta antud hinnanguga, meil on palgad ikkagi sellised, et sama eriala inimesel on Eestis samasuur kuupalk kui näiteks Inglismaal on päevapalk. Seega 20-kordne vahe. Probleem on ka selles, et kas üks nц "asendamatu" inimene saab kuus 360 tuhat kr ja sama asutuse tegelikku tööd tegev inimene 4500 kr või saavad kõik 20 inimest enam-vähem 19 tuhat kr kuus, mis likvideeriks Eestis lausvaesuse.
Euroga liitumise kohta antud hinnanguga ei ole ma ka nõus, sest see muudaks olukorra veelgi halvemaks ja pildi veelgi hägusemaks.  Elamiskõlbmatu maa.
** ka valitsus arvab vist nii: sest kes siis sellest hinnatõusust kaotab? Eks ikka vaid väikesepalgaline palgatööline. Nomenklatuur tõstab oma palka kiiremini kui inflatsioon süüa suudab ja ettevõtjad kellede jalad kindlalt maapeal on ka võidumehed.
Eks see loll rahvas pea ikka oma patud ja rumalused ise kinni taguma.
** rain: kurb aga tõsi Karjuda tahaks, või vihast nutta või... See on 100% tõsi mida autor räägib. Käin pidevalt Soomes tööasjus ja sellel teemal on mul juttu olnud nii mõnegagi, nad ei saa aru miks me sellised lambad oleme. Igaüks ajab oma leivatükki taga ega tee väljagi kui terve viljasalv paljaks röövitakse, või vanalinna kortereid varastatakse, või maid vahetatakse, vхi õlemiste kalu või......ei jaksa enam, viha tõuseb. Aga loo peategelased jalutavad tähtsalt ringi ja on valitsuses.......tule taevas appi. Olin uhke Eesti riigi taasiseseisvumise üle aga kahjuks on varsti vist häbi olla Eestlane.
** Väga hea artikkel: Asi on pollitikute lolluses ja eestlase enesega rahulolus. Umbes aasta tagasi pasundas Siim Kallas NY-s, et Eestil "polnud võimalik" euroga liitumise kriteeriumeid täita, sest Eesti majanduskasv olevat nii suur (11 protsenti!), et see põhjustavat vältimatult inflatsiooni. Nüüd on selge, et selline "kasv" oli tingitud 1) 20-aastaste "nõustajate" värbamisest Tallinna Linnavalitsusse ja 2)kinnisvaramullist, mida Eesti Pank (milleks on olemas Rahapoliitika osakond kui seal midagi ei tehta???) ei taibanud ohjeldada. Praeguseks on "kasv" läinud, inflatsioon jäänud, ja euroga liitumine umbes aastasse 2013 edasi lükatud.
Edasi? Ootab devalvatsioon ja kinnisvarakrahh. Vaadake, mis toimub Islandil. Devalvatsiooni järel pakuksin, et satume tagasi Euroopa 5 vaesema maa hulka. Aitäh, sm. Ansip.
Loodame, et Eesti rahvas suudab sellest järeldused teha ja valida asjalikumaid juhte riigi etteotsa. Aga ega suurt lootust pole, sest nendel teemadel puudub isegi tõsine arutelu Riigikogus valitsuses ja ammugi Eesti Pangas.
** Kurb, aga tõsi Tuleb kahjuks nentida, et kirjutises on tabatud meie elu suurt tõde. Põhjused eestlaste lepplikkusele ei peitu siiski vaid vene ajas. Pigem on fenomen selles, et nõukaaegne keskealiste ring on juhtpositsioonilt noorte poolt välja tõrjutud juba omariikluse algul ristides nad kõik "kommudeks". Juhtohjad haarasid tegelased, kes vene ajal ei suutnud millegagi silma paista, küll aga hakkasid nad siis ilma tegema. Leplikkuks on sunnitud inimesi esiteks sellega, et kui me ei ole oma eliidi tegevusega rahul, siis kohe ristitakse venemeelseks. Ja nooremat rahvast hoitakse vaos väitega, et kui sul pole raha, siis pole sa inimene. Nii siis noored pigem lahkuvad, kui siin midagi muuta suudavad. Kaua selline olukord kesta võib ei ole teada, aga heaga see asi ei lõpe, sest majanduseta pole riiki.
** Pikkuveli:  Ei tasu ka unustada, et hindade kerkimise üks pхhjuseid on ka see, et siin käivad helge peaga isoveljed on nõus maksma nii 250 EEK juuksuri, kui 100 EEK paarikilomeetrise taksosõidu eest! Samuti ei tasu unustada, et ebarahuldavalt töötavad tootjad, jaekaubandus- ning logistikafirmad on suures osas soomlaste ja muu väliskapitali omanduses! Ka pangad, kes käivitasid laenuralli, kuuluvad enamasti skandinaavia kapitalile ja millegipärast arvavad nad, et oma kasumi põhiosa ning suurimad marginaalid, peavad nad teenima just Baltimaadest. Kindlasti ei ole eestlased plekita ning ratsa rikkaks mentaliteet on tõesti nii mõnelegi omane aga majandusseisaku ning inflatsiooni peapõhjus on siiski avatud majandus, ülemaailmne majanduse jahenemine ja vajadus tццjõu kinnihoidmiseks mingilgi määral konkurentsivхimelist töötasu maksta.
** marika: tundub tõesti, et kõigil teistel on selge mis eestis toimub ja kui jama kõik on, ainult mitte eesti valitsusele.
** Päris asjalik artikkel kus kirjeldab Eesti lollidemaa reaalsust. Mis nõuka-aegse ahvi-aruga kummardab autoriteeti ja teeb kõik mis vaja. Murrab tööd, kui vaja, murrab läbi, kui vaja, jookseb kaasa iga aktsiooniga, mida riigi-isad ette kirjutavad vхi ütlevad. Kõik käib kampaania korras. Kus kainet või kriitilist meelt pole ollagi. Ja siis pole ime, et majandus on omadega täiesti perses, samas seisus, kui Portugal mõne aasta eest, mille eest ma siis blogis juba aasta tagasi hoiatasin. Mäletate, see oli aeg, kus meie peaminister Näksip hõljus veel oma helesinistes unistustes. Kes nüüd üritab kõike sitta Venemaa kaela ajada. Ja rahvas kiljub kaasa, kuna avalik arvamus on Ansipi kontrolli all, Kadastiku kaudu, kellega nad koos KGBd teenisid, rahvale koeri kallale ajasid, iseseisvusmeelseid kimbutasid, mis muidugi ei sega neid seda KGBd nüüd kirumast. Ja eks nad uuesti kiidaks, kui olud muutuvad. Praegu näib olevat kasulik kiruda. Et rahvas päris mässama ei hakkaks. Sest põhjust näikse olevat küllaga.
Aga eksole. Eesti rahvas on harjunud hullemagagi. Kui just keegi elu kallale ei kipu, siis pole häda midagi. Kuidagi ikka saab. Nagu nõuka ajal. Kus lollus on voorus ja kes julgeb lolli autoriteeti vaidlustada, see tambitakse mutta. Jaa-jaa.


 
  • Страница 1 из 1
  • 1
Поиск:


Участник Премии Рунета 2008Rambler's Top100 Геноцид в Осетии НП-ПСЭ Негражданин Латвии НД Кольцо Патриотических Ресурсов Польские Сайт русских людей, живущих в городе Русской Славы