Aga vaatame siis, mida see ajakirjanik kirjutas. Et Eestis pole kodakondsust 116 000 inimesel. Aga see on ju tõsi! Ja suur häbiplekk Eestile. Sest neist inimestest on paljud eluaeg Eestis elanud. Ja Eesti, kes on vastu võetud nii NATOsse kui Euroopa Liitu, suhtub oma kaasmaalastesse nagu kunagi valged mustadesse. Eesti nuhtleb ilmsüüta inimeste peal pattusid, mille saatsid korda Eesti ja NSV Liidu endised juhid. Sest rahvast ei saa süüdistada, 1930ndate lõpu Eesti ja NSV Liit olid autoritaarsed riigid, diktatuurid. Mida juhtisid üksikud tegelinskid. Kus inimesed olid surutud madalamaks kui muru. Neid paisati itta ja läände, nagu räägib laulusalm. Lihtne venelane pole süüdi selles, et ta tapivagunis kunagi Eestisse toodi. See ei saa olla põhjuseks, et keelata tal elamast Eestis inimväärset elu.
Millele Soome ajakirjanik tähelepanu juhib, ja mille eest hoiatab, on see, et Eesti viimase aja suur idee, poliitika, mis rahvast ühendab, on venelaste vihkamine. Või ütleme siis kõigi nende nn muulaste vihkamine, kes Eestis elavad. Ja et see vihkamine ei saa olla suur idee, millega elus edasi minna. Sellega jookseb Eesti varem või hiljem ummikusse.
Ja tõepoolest, see vihkamine tuleb paljuski välismaalt, üheks selle vihkamise eestkõnelejaks on president Toomas Hendrik Ilves, välismaal sündinud USA kodanik. Kes siis taaselustab külma sõja aegset retoorikat. Aga NSV Liit on ammu kokku varisenud (Gruusia plaanib sõda Venemaa vastu!!!), USA on muutunud maailmas ainuvalitsejaks, kontrollides kõike ja kõiki, lubades endale ühepoolselt alustada sõdu, näiteks Iraagis, kaasates selleks selliseid partnereid nagu Eesti, Mongoolia, Kasahstan ja Albaania.
Soome ajakirjaniku juhtum näitab, et Eestis on teisti mõtlev inimene kombeks kohe mutta tampida. Seda teevad nii arvamusliidrid kui ajakirjandus. See on ilmselt nõuka ajast pärit, ja nüüd igale eestlasele emapiimaga kaasa antud omadus. Kuivõrd nõuka ajal pidid kõik mõtlema ühtemoodi ja teisitimõtlejad saadeti Siberisse asumisele. Või kuidas suhtuda Eesti juhtivas väljaandes Postimehes toodud pealkirja: Soome ajakirjanik ründas Eestit. Et iga vähegi ausam jutt on kohe rünne?! Ai-ai. Selliseid inimesi nagu Hietanen, peaks austama ja hoidma, sest nad aitavad juhtida tähelepanu ühiskonna arengu kitsaskohtadele. Neile asjadele, millele paljud eestlased ei taha või ei julge tähelepanu juhtida.
Oleks see USA olnud, kes oma kodanikke kaitsma asunuks, poleks Gruusia riiki enam olemas, ja sellel mitteolemasolevalgi oleks ka juba ammu uus valitsus.
Ajaloo näidete põhjal. Kes vaidleks vastu?
