Kodus valmistatud toorik – ettekavatsetud skandaal? Mittetulundusühingu „Klenski nimekiri” avaldus
Eesti Vabariigi Presidendi Toomas-Hendrik Ilvese ennetähtaegne, protesti märgiks tehtud lahkumine Hantõ-Mansiiskis toimunud Viiendalt Ülemaailmselt Soome-ugri Rahvaste Kongressilt kujunes järjekordseks skandaaliks Eesti ja Venemaa suhetes. Kahju, et selline kahtlasele planetaarsusele suunatud praktika muutub Eesti Nokiaks. Eesti Nokiast omas president Lennart Meri hoopis teistsugust ettekujutust.
Toomas-Hendrik Ilvese ja kogu Eesti delegatsiooni käitumine Hantõ-Mansiiskis valmistab pettumust. Riigipea esinemine kongressil ei olnud üksnes politiseeritud, see oli avalik sekkumine Venemaa siseasjadesse koos ässitavate soovitustega soome-ugri rahvastele vabaneda Moskva mõju alt - tegu oli püüdega lõhkuda Venemaa territoriaalset terviklikkust. Kuidas on teisiti võimalik mõista härra Ilvese üleskutset soome-ugri rahvastele, et nad otsiksid kaitset oma keelte säilimisele Euroopa Liidu vihmavarju all, mis tagab vabaduse ja demokraatia kui nende keelte säilimiseks vajalikud tingimused.
Sellist käitumist, mis leidis aset soome-ugri rahvaste peol ei ole võimalik käsitleda teisiti, kui vastuvõtjapoole solvamist.
Muuseas, enne hr. Ilvese esinemist esines eratelekanalil „Kalev” politoloog Toomas Alatalu, kes kommenteerides tähtsaid kohtumisi Hantõ-Mansiiskis märkis, et Venemaa saab sellelt soome-ugri maatükilt veidi rohkem kui poole oma aastasest naftatoodangust, mis aga vastavalt ÜRO konventsionile peaks kuuluma põlisrahvale, see tähendab soome-ugrilastele. Siin ongi teile paralleelid härra Ilvese arvamusega! Kas juhuslikud? Meie presidendi esinemisest jäi mulje, et ta viibis mitte Venemaal, vaid selle koloonias ning kirjutas anastatud soome-ugri rahvastele ette teed vene ikkest vabanemiseks.
On ebasoliidne ja naiivne õigustada tõlgi puudumisega asjaolu, et meie president ei saanud (?) esineda kõnega eesti keeles. Kas ingliskeelne tõlge oli? Esinenud siis Toomas-Hendrik Ilves eesti keeles. Efekt oleks olnud suurem. Pretensioone, kui need oleksid olnud põhjendatud, oleks võinud esitada hiljem.
Üldiselt jääb mulje, et meie president sõitis külla skandaaliga põues.
Erilist meelepaha valmistab aga eesti meedia: meie ajakirjanikud ei esita fakte ning väiteid; uudiste asemel avaldavad nad aga hoopis oma kommentaare, millised õigustavad igati meie delegatsiooni käitumist.
Nii näiteks meid informeeritakse, et Vene Föderatsiooni Riigiduuma välisasjade komitee esimees Konstantin Kossatšev „esines laimava kõnega Eesti aadressil” ja et ta esitas oma ettekandes kahtlase väärtusega ning isegi valeliku informatsiooni Proksöö ning Dmitri Ganini hukkumise kohta”. Milles aga konkreetselt Konstantin Kossatšovi laim, kahtlase väärtusega informatsioon ja valelikkus seisnesid, meile ei teatata.
Edasi teatatakse, et härra Kossatšev võrdles maride liidri Vladimir Kozlovi peksmist Dmitri Ganini hukkumisega, kuid ei selgitata, et nimetatud võrdlus seisnes selles, et esimesel juhul avaldas Eesti kaastunnet, teisel juhul aga mitte.
Või veel üks fakt: meie ajakirjanikud kirjutavad, et kedagi peale Konstantin Kossatšovi „ei vihastanud” asjaolu, et härra Ilves ei esinenud eesti keeles. Kuid jutt käis ju „hämmastusest”.
Äratavad kahtlust ka Eesti delegatsiooni liikme Ivi Eenmaa vihjed Soome ja Ungari presidentide solidaarsele protestile – puudub info, millistel asjaoludel „nad lahkusid mõne aja pärast” kas Kongressi istungilt või Kongressilt üldse.
Seepärast paistabki meie presidendi demonstratiivne lahkumine rohkem põgenemisena kui protestina. Kuidas ka ei tuleks hinnata härra Kossatšovi avaldust, oli see igal juhul vastuseks vene poole jaoks solvavale härra Ilvese esinemisele.
Siinkohal meenub Prantsusmaa endise presidendi kuulsaks saanud ütlus: „Mõnikord ei tohi lasta mööda võimalust olla vait”. Lühidalt öeldes: me astusime järjekordselt ämbrisse.
Kellele on see aga vajalik ja kasulik?
Tallinnas; 29.juunil 2008.aastal.
