Isamaa ja Res Publica Liidu poliitiku Mart Nuti arvates pole Eesti suuremad erakonnad peale Keskerakonna suutnud vene rahvuses kodanikes huvi tekitada, sest muulased hääletavad eestlastega võrreldes palju rohkem rahvustunnuse alusel ja palju vähem maailmavaatelisel põhimõttel.

«Arvan, et see ongi põhjus,» lisas ta.

Nutt tõstis esile, et muulaste vähene esindatud erakondade ladvikus on kõigi parteide jaoks ühine, sest vene rahvusest isikuid on ka Keskerakonna juhtkonnas vähe.

Nuti hinnangul võib jätkuvalt probleemiks olla tagasihoidlik eesti keele oskus.

Tallinna Ülikooli võrdleva poliitika professori Raivo Vetiku hinnangul oli põhiliseks sündmuseks, mis senini eestivenelaste hoiakuid mõjutab, Pronkssõduri kriis aprillis 2007, pärast mida rahvusküsimus polariseerus ja vene elanikkonnas muutus idee enda sidumisest parempoolsete Reformierakonna või IRLiga väga ebapopulaarseks.

Vetiku arvates näitab muulaste hääletamine ainult ühe partei poolt nende hirmutunde sügavust. Kuigi sisemiselt ollakse vaadetelt ja ideedelt hästi kirju ning võiks eeldada, et hääletatakse erinevate parteide poolt, siis tegelikult valitakse ühte parteid.

See on Keskerakond, keda ei tajuta küll omana, kuid kelles nähakse halbade valikute kontekstis ainsat reaalset jõudu oma huvide kaitsmiseks.

«See on tüüpiline, et kui mingi grupp on hirmul, siis tõmbutakse tugevasse ringkaitsesse ning loodetakse, et seeläbi saab rasked ajad üle elada,» selgitas Vetik.