•• Paar aastat tagasi telekanalis NTV Dmitri Klenskiga pronksiöö sündmuste üle vaieldes kaitsesite te Eestit. Peale oponendi olid teie vastu häälestatud nii saatejuht, nn vahekohtunikud kui ka publik. Miks te nõustusite osalema, kui oli ette teada, et teid hakatakse põrmustama? Praegusel Venemaal on oma sõnumit võimalik inimestele hüüda üksnes tuleriidalt.
Venemaal on palju inimesi, kellel on palju raskem kui minul ja kelle kohalik võim võib ühe liigutusega hävitada. Nende jaoks on ülimalt oluline teada saada, et nad pole ainukesed sellised nn värdjakesed, et maailmas on veel inimesi, kes julgevad nendest asjadest avalikult rääkida.
•• Mulle tundub, et inimesi, kes sooviksid praegusel Venemaal teie seisukohti kuulata ja nende järgi joonduda, jääb üha vähemaks.
Neid pole ka varem kuigi palju olnud. Kui neid oleks olnud rohkem, siis poleks oodatud, millal Gorbatšov hakkab perestroikaga süsteemi lammutama – inimesed oleksid seda ise teinud. Selle taga, et Nõukogude Liit lagunes, oli paljuski õnnetäht. Partokraatidel sai villand, et musta kalamarja tohtis süüa vaid öösiti saunas. Neile meeldis kapitalism, sest siis sai briljante avalikult lastelastele pärandada, kartmata ebameeldivusi. Kuid neile meeldib kapitalism ilma demokraatia, rahva tahte ja konkurentsita – tagajärjeks on Ladina-Ameerika moodi tšekistide hunta.
•• Milles on probleem, kui inimesed on rahul ja juubeldavad?
Haritud inimene vajab vabadust, kirjaoskamatutele aga piisab ninaesisest. Intelligents ei saa niimoodi elada, meile on rohkem vaja, sest me päästame kogu aeg Venemaad. Nii paljud põlvkonnad on püüdnud Venemaad edutult päästa. Meie jätkame seda, sest me ei näe endale väljapääsu ilma Venemaata.
•• Mulle tundub, et te püüate nüüd vaadata kusagile hingesügavusse.
Mitte mingisse hingesügavusse ma ei vaata. Ma lihtsalt nean tšekistide huntat ja toetan režiimi vastaseid. Just jõudsin tagasi Gruusiast, kus seisin kõrvuti Mihheil Saakašviliga. See on Venemaal juba riigireetmine.
•• Mulle tundub, et Gruusia pigem peegeldab Venemaal valitsevat süsteemi.
Saakašvili on tõeline läänelik riigimees. Temas peitub tõelist george-bushilikku energiat. Gruusia ehitab läänelikku ühiskonda, sellepärast Venemaa neile nii suure raevuga kallale kargaski: see korrumpeerunud Gruusia, kes oli neile elu läbi šašlõkki küpsetanud, tahab teha edukaid reforme ja astuda NATO-sse!
•• Paljud maailma riigijuhid sõidavad Moskvasse 9. mai paraadile. Ainult Gruusia riigipead sinna ei oodata.
Saakašvili ise ei tüki sinna. 9. mai pole mingi võidupäev, sest sõda fašismiga lõppes 8. mail. Stalin lasi kapitulatsiooni isegi teist korda alla kirjutada, et saavutada niimoodi võitu liitlaste ja Ida-Euroopa üle. Mida peaksid 9. mail tähistama need, kes jäid Nõukogude okupatsiooni alla? Kas eestlased peaksid tähistama teist järjestikust küüditamist?
Barack Obama ja Gordon Brown ei sõida Moskvasse, sest nad saavad aru, kui tobedad nad paistaksid, tähistades seal Stalini võitu.
•• Venemaa radikaalne noorteorganisatsioon Noor Venemaa kuulutas sel nädalal piketi raadiojaamale Ehho Moskvõ, taotledes jaama vaikimist 9. mail. Põhjuseks toodi, et seal esineb Novodvorskaja, kes räägib suurest võidust jubedaid asju.
Ma pole juba kuu aega Ehho Moskvõs esinenud. Näib, et otsustati ennetav pikett teha. Ehho Moskvõ on Gazpromi oma ja nad ei julgenud mind pärast viimaseid Moskva metroo terroriakte esinema kutsuda. Samuti võtsid nad mult eetriaja ära pärast Poola lennuki tšekistlikku likvideerimist. Nad andsid minu eetriaja kellelegi teisele, et ma ei saaks öelda midagi sobimatut. Kuid kuulajate eest pole pääsu, nad hakkasid helistama: kuhu Novodvorskaja on jäänud? Nüüd kutsuti mind kolmapäevaks, 5. maiks stuudiosse.
See organisatsioon piketeeris enneaegu, mind ära ootamata, sest nad soovivad oma raha kätte saada, kuid kardavad minuga kohtuda, minuga kakelda.
Eesti presidendil ei tasu Moskvasse sõita. Need tüübid, kes saavad raha Kremli propagandaeelarvest, kaevavad nüüd üles kõik, mis on seotud pronkssõduriga, et rünnata sellega president Ilvest.
•• Kas te pole siis sugugi nõus, et Venemaal toimuvad praegu liberaalsed muudatused? Isegi Mart Laar premeeris hiljuti president Dmitri Medvedevit.
Parem, kui ta oleks selle raha aknast välja visanud või vaestele andnud. Mis liberaalsetest reformidest te räägite? Medvedev räägib liberaalse riigimehe kohta imelikke asju, näiteks seda, et ta ei kavatse Saakašviliga suhelda, ning kiidab Abhaasia ja Lõuna-Osseetia annekteerimist. Miks ta räägib stalinismi hukka-mõistmisest, kui riiklikus metroos mängitakse stalinlikku hümni?
Läänel on lihtsalt vaja õigustust Kremliga koostöö tegemiseks, et saada naftat ja gaasi. Reeturlikkuseks on vaja argumente ja Medvedev pakub neid – jutt liberaalsetest reformidest sobib. Tegelikult ei usu läänes peale Mart Laari seda juttu mitte keegi.
•• Kas te vähemalt usute, et Venemaal on võimalikud demokraatlikud reformid ja tegelik soojenemine?
See pole usu, vaid püüdluse küsimus. Väga väike võimalus on, aga sellest ei tule midagi välja, sest rahvas on täiesti passiivne ja laseb endale palukesi ette visata. Praegu nõuavad inimesed, et Putin käiks ringi ja toidaks neid. Venemaal ei taheta teha teadlikku läänelikku valikut ja selline naabrus on Eestile väga ohtlik.
•• Eesti äriringkonnad vaatavad viimastel kuudel lootusrikkalt Venemaa poole, nähes suhete soojenemise märke.
Eesti ärimehed hoidku parem Venemaast eemale. Niigi on Eesti, Ameerika, Inglise ja Venemaa enda ärimehed seal juba paljaks röövitud. Vaadake Hodorkovskit ja Lebedevi, kes istuvad vanglas ja kelle ärid on tšekistlik hunta omavahel ära jaganud.
Venemaale investeerimine oleks sama hea, kui kaevata oma raha imede põllul maa sisse, riputada soola peale ja uskuda, et sellest kasvab dollaripuu. Kuid tegelikult tulevad rebane ja kass Basilio, kraabivad raha välja ja riputavad investori jalgupidi puu otsa. Seda juhtub seniajani, kuni Venemaal pole kehtestatud läänelikku demokraatiat.
Mitte mingil juhul ei tohi Vene kapitali Eestisse lasta. Muidu ärkate ja märkate, et okupandid on tagasi tulnud, ainult mitte tankidega, vaid äriühingute kaudu.
•• Mida arvate selles kontekstis Soome näitest, kes esitleb ennast juba Nõukogude ajast saadik kui Venemaa kõige edukamat koostööpartnerit?
Mis koostööd te silmas peate? Kas Soome-Nõukogude sõda, mille tagajärjel Soome kaotas Viiburi?
•• See oli ammu. Viiburi elanikud võtavad praegu suure rõõmuga Soome turiste vastu. Soome president Tarja Halonen ja Putin on leidnud vägagi ühise keele.
Tegemist on suure ettevaatamatusega. Seda diktatuuri ei tohi kindlustada, sest Soomel ei ole praegu uut kindral Mannerheimi. See armas soome naine ei sarnane minu arvates väejuhiga.
•• Kuidas saaks Venemaa muutuda, kui tema ees suletaks kõik uksed?
See oleks märk, et maailm mõistab praeguse olukorra hukka – et asjad ei lähe hästi. Kui asi käest lasta, siis kurjategija hakkab juba avalikult röövima. Gruusia sõda toimus just sellepärast, et kõik tundus olevat karistamatult võimalik. Venemaa vajab karme karistusmeetmeid, ainult siis saab rahvas aru, et midagi on valesti. Kui puhkama saaks sõita vaid Kuubale ja Venezuelasse, mitte aga Hispaaniasse või Itaaliasse, siis mõistetaks, et see, mis võim Venemaal on, puudutab ka inimesi. Muidu arvatakse, et inimesed võivad elada omaette ja võim võib teha, mis pähe tuleb.
•• Kurb finaal. Kas teil on üldse mingeid optimistlikke prognoose või seisukohti?
Ei ole. Ma ei müü õnne retsepte, ei spetsialiseeru luiskamisele, mina räägin tõtt. Optimismiks alust ei ole. Optimistlikke lugusid toodavad vaid need, kellele selle eest makstakse või kes on lihtsalt piiratud.
Valeria Novodvorskaja esines eelmisel nädalal Tallinnas Avatud Eesti Fondi korraldatud loengusarjas „Venemaa hääled” ja pidas loengu Vene ajaloofilosoofiast.
