== VT Miljardid kroonid euroraha võidakse Eestilt ära võtta

http://www.epl.ee/artikkel/465939

Valitsuse ja ametnike kiivalt varjatud saladus on ametlikult päevavalgele jõudnud.

Eurotoetuste kesine kasutus riigi poolt on viinud olukorrani, kus valitsus peab arvestama miljardite kroonide struktuurifondide abiraha käest võtmisega. Selline ohuanalüüs lõhati eelmisel neljapäeval riigikogus toimunud kuue komisjoni ühisistungil, kus kuulati euroraha eest vastutavate ministeeriumide kantslerite aruandeid abiraha kasutamisest.

Kõige teravamalt tõstis miljardite peatse käestlaskmise ohu esile riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo. Ta tuletas meelde tingimust, mille järgi ei saa eurotoetuste kasutamist aina edasi lükata. „Euroopa Komisjon on näinud Eestile ette igaks aastaks teatud summa toetust, mis tuleb esialgu maksimaalselt kolme, hiljem kahe aastase viivitusega ära kasutada,” rääkis Olgo eeskirjast, mida tuntakse N+2/3 reeglina. „Vastasel juhul jääb Eesti neist rahadest pöördumatult ilma,” nentis ta karmilt.

Struktuurivahendite kasutamise olukord peab lähenema tõelisele kriisile, sest ohust hakkasid avameelselt rääkima lisaks riigikontrollile ka ministeeriumide ametnikud. Seni on kriitikanooli eurotoetuste kesise kasutamise kohta pareeritud väitega, et algus peabki olema raske, küll peagi kõik laabub.

Olgo esile toodud reegel tähendab, et valitsus ei saa euroraha kasutamist ehk väljamaksmist aina edasi lükata. Aastateks 2007–2013 Eestile ette nähtud 53 miljardit toetuskrooni on aastate peale ära jagatud. Kui näiteks sel aastal on ministeeriumid Brüsselile lubanud teatud hulga kroone ära kasutada, kuid ei tule sellega toime, siis saab raha kulutada veel järgmise kahe aasta jooksul. Peaks see aasta jooksul mitte õnnestuma, võtab Euroopa Komisjon raha ära. Vaid perioodi esimese aasta raha saab kulutada kuni kolme aasta jooksul.

Probleem ongi selles, et 2010. aastal kukub Eestil esimeseks kaheks aastaks lubatud kulutuste tähtaeg: 2007. ja 2008. aastaks lubatud kulutused peavad olema tehtud. Olgo tõi esile, et selle reegli tõttu peab riik 2010. aastal kohustuslikus korras välja maksma 5,8 miljardit krooni eurotoetusi – kui seda ei suudeta, võe-takse vahe ära.

Samal ajal on oht, et Eesti liigub selle ‰okeeriva saamatuse stsenaariumi poole, täiesti reaalne. Praeguse Euroopa Liidu eel-arveperioodi toetuste kasutamine on startinud kehvemini kui eelmisel, aastatel 2004–2006 väldanud perioodil. Koguni nii kehvasti, et väljamaksed on reaalsetes summades kahe esimese aasta jooksul olnud väiksemad kui eelmisel korral. Ja siis oli Eestil struktuuritoetusi kasutada kokku vaid 5,8 miljardit krooni – üheksa korda vähem!

Riigikontrolli esindaja ütles laua ümber kogunenud riigikogulastele ja ametnikele otse, et valitsus peab koostama „eurotoetuste päästmise plaani”. Selleks peaksid ministeeriumid eelkõige võtma luubi alla suur-projektide elluviimise kiirendamise. Tervelt 20% eurorahast kavatseb riik panna projektidesse, mis maksavad üle 25 või 50 miljoni euro. Neile kavadele on vaja enne elluviimise alustamist saada eraldi Brüsseli heakskiit, kuid 12 plaanitavast suurprojektist on valitsus suutnud Euroopa Komisjonile saata vaid kolm. Seejuures võib heakskiidu saamine võtta kuni pool aastat.

Selleks et 2010. aastal ette-nähtud kohustusliku väljamaksega toime tulla, on vaja, et 100% kavandatavatest projektidest käivituks ega jääks mitte mingil tingimusel toppama.

Samal ajal näitab ministeeriumide kogemus kas või seda, et peaaegu kõik väljakuulutatavad riigihanked vaidlustatakse ja kavad pigem venivad. „Mõnes kohas on olukord selline, et kas või ühe suurprojekti ära langemine tähendaks kogu meetme rahast ilma olemist,” hoiatas Olgo ning püstitas küsimuse: mis siis saab? Tema sõnul tuleb juba praegu hakata mõtlema, mida hakatakse peale kavandatud projektidega, juhul kui raha kaotsi läheb. „Kas see viiakse ikka ellu, aga näiteks vähendatud mahus ja riigieelarvest?”

Samas pole praeguses majandusolukorras näha, et riik võiks niigi kärbitud eelarvest leida veel miljardeid, mida oleks vaja käestlastud euroraha toel plaanitud projektide elluviimiseks.

Valitsusel pole selgust

Praegu pole valitsusel mitte mingisugust usaldusväärset kokkuvõtet ministeeriumide suutlikkuse kohta euroraha eel-olevatel aastatel ära kasutada.

Riigieelarvesse on plaanitud pigem ulme valdkonda kuuluvad arvud kui tegelikud kavad.

Näiteks eelmisel aastal suudeti 2,8 miljardist toetuskrooni kasutamise plaanist käiku lasta vaid tühised 633 miljonit ehk 22 protsenti. Sel aastal on eelarves kavasid aga tervelt 7,2 miljardi eest.

Viimane rahandusministeeriumi vastav prognoos pärineb 2008. aasta kevadest ning on selgelt vananenud. Selle aasta alguses lubasid sealsed ametnikud ennustuse uuendada aprillis. Kuid nüüd on see ülesanne antud väljastpoolt maja palgatud hindajatele ning keegi ei tea, millal võiks uue usaldusväärse ennustuse saada.

Samuti mööndakse, et nii riigil, omavalitsustel kui ka teistel on vaja teha täiendavaid pingutusi kas või omafinantseeringu leidmiseks ning suurprojektidega ollakse hädas. Kui euroraha väljamaksed peaksid seetõttu jätkuma pigem selle aasta alguse tempos ja järgmisel aastal kasvama sama palju kui 2008. aastal võrreldes 2007. aastaga, oldaks 2010. aastal juba esimestest miljarditest ilma (vt graafik).

Keskkonnaministeerium on hädas

•• Euroraha rakendavatest ministeeriumidest on punase laterna osas keskkonnaministeerium.

Riigikogus aru andnud ministeeriumi kantsler Rita Annus tunnistas otsesõnu, et neil ähvardab raha kaotsimineku oht.

•• „Meil on risk kaotada N+2/3 reegli mittetäitmise tõttu ühtekuuluvusfondi vahendeid,” sedastas Annus.

•• „Teadvustades riski oleme seadnud eesmärgiks täita vähemalt miinimumväljamaksete tase,” lubas ta. Paraku ei veennud tema ettekanne, kus punkt punkti haaval loeti ette ministeeriumi eri eurotoetuste meetmetes valitsevat nutust seisu, kuulamas olnud riigikogu liikmeid.

•• Kui kantslerile eraldatud kõne-aeg keset slaididele maalitud probleeme läbi sai, märkis riigikogu rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi tabavalt: „Ühesõnaga, tulemusi pole, juttu aga küll.”

== New York Times teatab, et Texase kuberneri Rick Perry teade sellest et ta toetab Texase eraldumist USA-st, on tekitanud elavat vastukaja. On neid, kes sellist otsust kiidavad, kuid ka neid, kes arvavad et juriidiliselt ei ole see enam võimalik. Kuberner ise on veidi pehmendanud oma esialgseid ütlusi. Ta ütles: "Kui me astusime liitu 1845 aastal, siis üheks teemaks oli see et meil on võimalus ka sealt soovi korral välja astuda. Minu lootus on, et Ameerika, eriti Washington, paneks hästi tähele. Meil on tore liitriik. Ei ole põhjust seda lagundada. Aga kui Washington jätkab oma nina nuuskamist ameeriklaste peale, siis mine tea mis võib juhtuda." Ka Dallas Morning News kirjeldab olukorda ning sellele keskvalitsusest sõltumatuse saavutamise ideele on suhteliselt palju toetajaid Texase konservatiivsete vabariiklaste hulgas. Osa inimesi peavad kuberneri väljaütlemist inimeste õiguste eest seismiseks. Juba 1991 aastal pakkus rahvasaadik Dumas, kes ei olnud rahul sellega kuidas naftarikas Texas peab teisi osariike maksudega toitma, välja seaduseelnõu, millega oleks Texas saanud sõltumatuse. Seda uut riiki oleks tema projekti järgi nimetatud Vanaks Texas´eks, teatas ta nüüd. NYT: Texas Governor’s Secession Talk Stirs Furor & Dallas Morning News: Despite state mythology, Texas lacks right to secede"

http://www.nytimes.com/2009....al-home

http://www.dallasnews.com/sharedc....69.html

== Hollandi Zeelandi ühes tuulisemas piirkonnas läbi viidud test näitab, et väikesed tuuleelektrijaamad on põhimõtteliselt läbikukkunud tehnoloogia. Tosin ülivingeks peetud tuuleturbiini pandi ritta tuulisele lagendikule ning nende tootlikkust mõõdeti ühe aasta jooksul (1 aprill 2008 kuni 31 märts 2009). Keskmine tuule kiirus sellel ajavahemikul oli 3,8m/s, natukene suurem tavalisest. Tulemused: kolm tuuleturbiini lagunesid ning teised suutsid hoolimata eriti vingest tuulest hämmastavalt vähe elektrit toota. Ühe keskmise kodu elektriga varustamiseks läheks vaja selliseid aparaate 141 tükki, tuulepargi maksumuseks tuleks aga üle kümne miljoni krooni. Testi tulemused näitavad selgelt, et energiatootluse kasumlikkus sõltub rootori diameetrist ning tuuleturbiini disain pole eriti oluline.

http://hardware.slashdot.org/article.pl?sid=09/04/19/2022214&from=rss

== New York Times teatab et firmade pankrotiprotsesside algatamise arv on jõudnud ligi 6000 pankrotini päevas ja arv on kasvamas. See on suurim number peale 2005 aasta oktoobrit kui seaduseparandus muutis pankrotiprotsessi algatamise keerukamaks ja kallimaks. Illinoisi ülikooli õigusprofessor Robert M. Lawless ennustab 2009 aasta pankrottide arvu tõusvat 1,45 kuni 1,5 miljonini. 2008 oli vastav number 1,1 miljonit. Bankruptcies Rose to Nearly 6,000 a Day in March"

http://www.nytimes.com/2009/04/04/your-money/04bankruptcy.html?_r=1&hp

== "Guardian teatab: IMF prognoosib et maailma majanduskriis jätkub veel pikemat aega ja et see kestab "ebatavaliselt pikalt." 65% maailma riikidest on hetkel kriisis ja sellist arvu riike ei ole olnud samaaegselt kriisis alates aastast 1960. Lisaks prognoosib IMF , et arenevad Ida-Euroopa riigid võivad ilma jääda vajalikest investeeringutest majandusse, need oleks aga vajalikud majanduse elavdamiseks. Seetõttu satuvad paljud riigid raskustesse regioonis, prognoosib IMF. Eraldi tuuakse välja Hungari, Tśehhi ja Ukraina kui riigid mis võivad kannatada kõige enam Ida-Euroopas. Lääne-Euroopa riikidest on IMF prognoosimas suuri tagasilööke Suurbritanniale kuna selle majanduses on suur finantssektori osakaal. IMF warns recession will be 'unusually long-lasting'"

http://www.guardian.co.uk/busines....cession